Aɣennij n « Iraḥ ad iseyyeḍ » ɣar Yimedyazen n zik n Arif (1/2)

Yura-t: Sufyan Lhani

Drus xmi ila dd-ittadef unaẓur ameɣnaj Sellam Arifi, deg yiɣennijen-ines, s teɣri i yezlan niɣ i tqessist ig ittɣennaj, maca g uzemmem-ines aqdim ig iga i uɣennij n « Iraḥ ad iseyyeḍ » iffɣen gi beddu n tekli-ines deg yiger n uɣennej, yixḍar Sellam Arifi ad yadef s teɣri i tqessist d tasebḥant tεejb-ayi bezzaf wami xaf-s ɣa ɣliɣ deg wussan n unebdu n 2004 [tikermin i unhezzi n tmurt n Arif], iqqar gi beddu ya:

« Iraḥ ad iseyyeḍ,

Seεεa ittwaseyyeḍ

Tmenε-it s djeqqaḍ

Yugi ad as-iḥeyyed..

Inna-ac nεam a sidi

Ac tt-iniɣ d setta w settin

D tsekkurt n tt i d-yarsin

Iwt-itt buεemran

War ‘s issin..

Iwt–tt rbaz rmeskin

Iksi-tt-id jar tfassin d tḍaṛin

Inna as aṛwaḥ ad nirar tixummisin

Ruxa wadji d tixummisin

umi war nessin

Nxezzar i tseggʷasin-a i dd-yusin! »

G unebdu n 2011 gi Lḥusima, ila nettɣima ar ṣṣbeḥ necc d yijj umeddukel inu qqarn-as Yusef (ittedder g Umarikan luxa), uxa ur nettrewwiḥ ɣar tudrin-nneɣ ar ɣa nreyyeq gi « Lqehwa n Cceεb ». Deg yijj n ṣṣbeḥ, ag necnin nettreyyaq berra i Lqehwa ya, ttwaliɣ Amedyaz Arifi Ccix Ɛmaruc iṭṭar-dd zeg uṭaksi ameẓẓyan ḥuma ad ireyyeq ula d netta, ila ssneɣ-t gi min iεdan ag yijj n εzizi (Ḥmed Lhani) uxa ila xmi tt-id-tettawi ttafeɣ-t gi ci n lqehwa niɣ ci n tmeɣra ttɣimiɣ ttemsawaleɣ akid-s x min iqqnen ɣar Yimedyazen d Yimeɣnaj n Arif, kessiɣ zag-s aṭṭas n tmeslayin i ɣur-sen iqqnen.

Wami dd ɣa iḍḍaṛ Ccix Ɛmaṛuc zeg uṭaksi, isseqsa-ayi x mux giɣ d min tteggeɣ d ma giɣ ci n tqessisin d timaynutin [minzi ila issen-ayi εawed tteggeɣ tiqessisin wami dd ɣa ssufɣeɣ tasfift-inu gi 2009] d mux iga εzizi d twacunt-inu [ila issen ula d baba d εzizi ameqqran Muḥemmed], zi ssinni inna-ay « ad raḥeɣ ad ssirdeɣ azellif d yifassen uxa ad dd-dewleɣ a nessiwel cway ».

Wami i dd ɣa idwel, ag usali-ines i ureyyeq, nejbed-dd awal am lebda x min iqqnen ɣar uɣennej d yezlan d tẓuri n Yimedyazen, uxa yugur zeg-neɣ wawal armi i dd-inna s tḍeḥḥayt « Iraḥ ad iṣeyyeḍ, seεεa ittwaseyyeḍ ». Da, ufiɣ ixef-inu ttseqsiɣ-t x uzemmem aqdim n Sellam Arifi i uɣennij n « Iraḥ ad iṣeyyeḍ » d wawalen n beddu-ines. Inna-ayi:

– Qa awalen n uɣennij-a d iqdimen aṭṭas g umezruy-nsen, aɣennij-a ila illa d taqessist d tameqqrant ttεawaden awalen-ines s tnuffra Yimedyazen Imezgura n Arif mix ur dd-nxecc necnin, minzi dag-s cway n wawalen d iεeffanen [taqessist d tayrutikt]. Qqimen ttwaεawaden wawalen n tqessist-a, kessin-ten yimeẓẓyanen x yimeqqranen armi i dd-uwḍen ɣar Ccix Muḥend manis ten-dd-iksi umeḥḍar-ines Sellam Arifi i ten ɣa izemmen gi kasiṭa, maca Sellam ikkes zzeg-sen awalen-nni iεeffanen, ijja min ismeεεanen ɣar-sen waha.

Ɛdan wussan, usin-dd yenneḍḍen. Wami ɣa zemmeɣ ad ɣreɣ gi Tɣuriwin Timaziɣin gi Wejda, yusi-dd yijj n wass gi 2013, giɣ dag-s ijj uneskin (exposé – عرض) ɣar tselmadt Zahiya Afellay x lmizan n Lalla Buya bu 12 n tifar (syllabes). Zi mix tteεqaleɣ nniɣ-t g uneskin-a i tselmadt-inu, nniɣ qa imerzuten i war issinen mliḥ mux ggurent tmeslayin n lmizan n Buya jjin imxumbal mɣaren g uzemmem-nsen i yezlan d tqessisin i dd-grun zi ddcurat d tqebbal, yugur zeg-neɣ wawal necc d tselmadt-inu armi dayi dd-tejbed ismawen n waṭṭaṣ n yedlisen ittwaggen x yezlan d tqessisin n Arif, zegsen Byarnay (1917) d Rinisyu (1932) i war ɣriɣ εemmers qbel i uneskin-a, tenna-ayi « ssijj xaf-sen, xzer min ggin yina gi tmeslayt n lmizan, uxa egg xaf-s ci n terzut-nneɣni, ad ak-wceɣ ci n wass ad dag-s tegged lεarḍ / aneskin ».

Wami ɣa kkreɣ ad ssijjeɣ x udlis n Byarnay ig issufeɣ gi 1917 adu uzwel « Etudes sur les dialectes berbères du Rif » [Tiɣuriwin x tentaliwin timaziɣin n Arif], nxelεeɣ wami ɣa ẓreɣ g udlis-a awalen ttawin-dd εlayen gi tqessist manis i dd-iksi Sellam Arifi aɣennij-ines « Iraḥ ad iseyyeḍ ». Awalen-a, ig ufiɣ ɣar Byarnay, iεawd-as-ten Ḥmed u-Buker, zi ddcar n Yiger Ɛeyyac gi teqbilt n Yibeqquyen amux inna Byarnay gi tmawt tamezgarut n tesna tis 358 (note 1, p.358).

Qqaren wawalen-ines:

Sawsi! [*1] Tasekkurt diha yarsin!

Iḥewweq-dd xas rbaz rmeskin, tarsa jar tfaḍisin

Inna-as: as-ggeɣ tixmisin tini-imunsin[*2]!

Midden ttejjan-dd tibriɣin timuqyusin!

Necnin nejja tibriɣin timḥusin

Tticcent s udi [*3] ameknaw tifunasin

Tteɣnunusent [*4] g inifas ameknaw tifidjusin

Neṭṭwent tifargan ameknaw tiɣirasin! » [Biarnay, 1917:369]

Rid da waha i ɣa ibedd unexleε-inu, aqa wami ɣa kkeɣ g useggʷas n 2014 gi snat n tenfulin (vol I et II) n tsersit (thèse – أطروحة) ig iga uselmad Ɛebdelmuṭṭaleb Zizawi x tedyazt tarifit adu uzwel (La poésie rifaine, de l’oral à l’écrit: continuité et rupture, asuger Ḥasan Benεaqiya, Taɣiwant n tsekliwin d tmassanin tinefganin – Wejda, aseggʷas amesdaw 2011-2012), nxelεeɣ εawed wami ẓriɣ yuwi-dd uselmad Ɛebdelmuṭṭaleb Zizawi cway zi tqessist manis dd-iqeẓẓef Sellam Arifi aɣennij ines « iraḥ ad iseyyeḍ », awalen-a iεawd-as-ten umerzu d unaẓur Ḥasan Tidrin i ten-dd-igrun zi twengimt tamiwant, nkessi-dd awalen-a amux llan gi tsersit:

Nniɣ-ak, a ccix-inu!

Nniɣ-ak-tt, war nessen war nessin.

Nniɣ-ak-tt x tsekkurt-nni i dd-ihwin zi tlemsin,

Yeww-itt uberreεman war das-issin,

Iww-itt lbaz, iksi-tt jar ṭṭaṛin d tfassin

Iww-itt ar tuftisin.

Inna-as: « A illi-s n εemmi! Rid d tuxmisin war nessin

Iwdan ttawyen tinerba d timiɣisin,

Necnin nettawey tinerba d timmewsin

Textutturent di teḥwiṭin, amaknaw tfillusin

Teqnunnuyent di tefrawin amaknaw tfunasin ». (La poésie rifaine, de l’oral à l’écrit: continuité et rupture, vol II, p.228).

Da i tt ɣa nejj!

(Ad ssiwleɣ gi min dd igguren x tqessist-a, ad geɣ tizemmar ḥuma ad ḍefṛeɣ amezruy-ines d yisental i ɣur-s iqqnen ḥuma ad aneɣ-tessiweḍ ɣar yijj uxezzer imɣar ɣar tẓuri n Yimedyazen d uzeεεem-nsen x yizerfan n tegrawin n Arif d mux ila ttwalan yewdan min tteggen Yimedyazen-a.)

————

[*1] « Sawsi » ur ɣur-s bu anamek g yiles n Yibeqquyen niɣ g yelsawen n Arif, maca s usuɣel i das- iga Byarnay ɣar tefransist adu « doucement! », nettefham zag-s ila imxaṭa gi mux ɣa yari « cway cway » (doucement) uxa yura-tt « sawsi ». Amxaṭi am wa, wḍan dag-s waṭṭas n Yinemzaɣen (berbérisants) ila ur isferrizen ci mliḥ min tteslan, s uya ila ttawḍen ad dd-sakren awalen ur llin gi tmaziɣt xmi ttnekkaren ad arin min ur slin mliḥ.

[*2] yura Byarnay « tini-imunsin », illan d amxaṭi jar min isla d min yura. Awal-a kmummsen dag-s waṭṭas n yiferdisen inmawalen (unités lexicales) illan d: « tinni i umi ur nessin » (tinni mix ur ɣur-neɣ tamusni). Amxaṭi ya gi min isla, issers-it ag umxumbel n unamek i das-iwca wami ɣa ikker ad issuɣel awal gi (note 3, p.369) ɣar tefransist adu « oublier » (ttu) [inna: « Dér. peut-être de نسى, oublier »], minzi « n_ » nni n umatar udmawan (indice de personne) i yufa gi « ur nessin » ttɣil-as d aẓwar (racine) n umyag i das-ittɣil qa d « nsa, nessi » (ttu, ssettu) g uraq n « ssen ».

[*3] danitin yura Byarnay: « s udi », maca zeg usuɣel-ines mindeg iga « Qui se donnent debout comme des vaches », nettefham zag-s ila nettat d « s ubeddi », uxa tusa-dd da s unamek d ayrutik ujar xmi « abeddi » izeggur-it-id umyag « ewc » (« tticcent » g uḍris).

[*4] tteɣnunusent: ttexnunnusent.

Amaynu

Yeqqen ɣer-s

Amẓiwen yecrek deg ij n ufistival online

Afilem Arifi Monsters - Amẓiwen i yura yessufeɣ Aksel Rifman, yecrek deg ufistival F - Lift-Off Sessions online. Ittemḥizwar aked 60 n ifilmen zeg...

Min teɛna Rosa Parks issnekkren aɣewweɣ kunṭra i ubeṭṭu amessaẓur deg umarikan ?

Xminni i dd-njebbed awal x izumal n unhezzi n tlelli tameddant d umeglissaẓur (antiracisme)  deg umarikan, ad yili nettat zeg wudmawen i dd-ittasen ɣer...

Zi Tefrunkufunit d Tɛurba ɣer Tmaziɣufunit

Deg wemsagar ameggaru ittwaggen di tegzirt n Jerba (Tunes) i yellan d ijjen tmurt d Tmaziɣt, mmelqan dinni imɣaren n Tefrunkufunit maḥend ad bedden...

Min dak-tenna yemma-k ula d necc tenna-ayi-t yemma.

Deg ijj n wass di zzman iεdan, memmis n uɣeṛḍa imdukkul aked memmis n umucc.iraren, ferḥen, sseεdan ass-nnsen d aṣebḥan qbala. yiweḍ-dd uεecci kul...